Kaabelitehas ehitati aastatel 1939-1954 ning oli pärast valmimist suurim ehitis Soomes. 1960ndatel aastatel ,elektroonika kiire arengu ajal, ühendati tehas Nokiaga ja seal toimus tootmine kuni 80ndate aastateni. Seejärel seisid ruumid tühjana, plaanis oli isegi osa tehasehoonest lammutada. Hoone säilitamiseks moodustasid kunstnikud ja kultuuritegelased ühingu Pro Kaapeli, mis sai suure tähelepanu osaliseks ning aitas kaasa otsusele hoida väärtuslikku tööstusmiljööd ja investeerida kunsti- ja kultuurialasesse tegevusse. Nii loodi Kaabelitehases 1991. aastal kultuurikeskus, kus on endale leidnud ruumid 3 muuseumi (Fotomuuseum, Teatrimuuseum, Hotelli- ja restorani muuseum), 12 kunstigaleriid, mitmed kunsti- ja tantsukoolid, disaini- ja loovettevôtted, samuti Helsingi kunstnike ühing ja Prantsuse Instituut Soomes. Kaapelis töötab iga päev ligi 900 inimest ja teda külastab üle 200 000 inimese aastas.
Kerstin Birgersdotter (SE), Naemi Bure (SE), Cecilia Ciscar (SE), Ingrid Draminsky (SE), Kenneth Engblom (SE), Carl-Axel Engstad (SE), Lars Eriksson (SE), Bengt Göran Eriksson (SE), Michelina Gatti (IT), Sigfrid Grimma (SE), Irene Hansson (SE), Kickie Högström (SE), Marita Hörk Suomalainen (SE), Zlata Jaanimägi (SE), Markus Kasemaa (EE), Bojan Krogh (SE), Dieter Kunz (AT), Kadi Kurema (EE), Lisa Leander Ahlgren (SE), Helle Lõhmus (EE), Sirpa Mettiäinen (FI), Britta Michaelis (DE), Lena Mirow (SE), Katrin Pere (EE), Pepe Perera (ES), Rafael Pinillos (ES), Imbi Rahumaa (SE), Anna Rosenbäck (SE), Kamille Saabre (EE), Sanna Seppänen (FI), Ahti Seppet (EE), Lill Sjöström (SE), Kajsa Stamenkovic (SE), Håkan Strand (SE), Merike Sule Trubert (EE), Lena Wallin (SE)